avastage Renault
Renault' ajalugu
juba 120 aastat on Renault elu lihtsamaks teinud
Renault kohaneb kiiresti erinevate ajastute vajadustega ning vastab klientide muutunud ootustele. 2018. aastal toimunud Rétromobile autonäitusel tutvustas Renault kahtekümmet ajaloolist autot, mis tähistavad elu lihtsamaks muutva innovatsiooni 120. aastapäeva.
Kõige alguseks oli 1898. aastal Type A - Renault' esimene auto. Louis Renault sõitis voiturette'i roolis (mis prantsuse keele tähendab mänguautot), mööda järsku Lepic tänavat Montmartre mäele. Tänu innovaatilisele otseülekandega käigukastile ja esimootorile sarnanes Type A igati tänapäevaste autodega. Esimesed tellimused tulidki Lepic' tänava sõidu pealtvaatajatelt, keda võlus juhtimise lihtsus ja voiturette'i kergus. Tänu Louis Renault julgusele ja uuendusmeelsusele pani Type A aluse ettevõttele Renault Frères.
Pakkumaks klientidele rohkem mugavust, tutvustas Louis Renault mudelit Type B, mida loetakse üheks esimeseks täiesti kinnise salongiga autoks. Type A tehnilistele lahendustele (otseülekandega käigukast ja rataste veovõll) lisaks sai Type B juurde võimsust. Tänu kinnisele kerele ei olnud reisijad enam ilmastiku meelevallas ning vabanesid karusnahkadest, mis olid seni hädavajalikud, et kaitsta end tuule, vihma ja lume eest.
Mudelist Type BD, mis oli algselt loodud kaasajastama vananenud hobu-omnibusse, sai margi esimene kolmetonnise kandejõuga sõiduk. Selle kardaanvõlliga ülekanne ja uus BD kere muutsid mudeli tugevaks ja vastupidavaks veokiks. Auto pälvis tunnustust ettevõtete ja käsitööliste hulgas, kes tulid vastu oma klientide soovidele ja vajadustele, eesmärgiga pakkuda parimat võimalikku teenust. Väljapandud eksemplar - postifurgoon - võimaldas postivedu ja -kannet. Selles asuv turvaline mobiilne postkontor lihtsustas nii klientide kui ka postitöötajate igapäevast elu.
Type AG1 oli Pariisi esimene takso. Lihtsa ja usaldusväärse AG1 reisijatel oli tänu uuenduslikule allakäivale katusele võimalus ka ilusat ilma nautida. I maailmasõjas kasutati seda autot sõdurite vedamiseks Marne rindele. Sellepärast saigi Type AG1 1914. aastal hüüdnime "Marne' takso". Lihtsalt kasutatav ja äriklientide vajadustele loodud Type AG1-l oli oluline panuse Renault' kaubamärgi rahvusvahelises edus.
Peale Esimest maailmasõda ja sõjalisi jõupingutusi tuli asuda rahuldama elanikkonna muutunud vajadusi. Type KJ1 aitas 1920. aastatel kaasa autode demokratiseerimisele. See baasmudel Renault' mudelivalikus ühendas kõrgekvaliteedilised insenerilahendused (elektriline starter, kolmekäiguline käigukast) soodsa hinnaga. See oli saadaval mitmes kereversioonis: kolmekohaline, milles istmed paiknesid ristikulehekujuliselt, kinnine kere, kabriolettversioon ja 4-ukseline Torpedo, mis vastasid suure hulga klientide ootustele ning olid samaaegselt taskukohase hinnaga.
Kusagil suure auto ja veoki vahel sündis sellest sõidukist kümnekohaline väikebuss. Kõige enam leidsid väikebussid kasutust reisijateveol hotelli ja rongijaama ning peamiselt teenindasid need rongiga reisivaid turiste või patsiente. See sõiduk panustas mobiilsuse kasvu ajal kui auto omamine polnud veel väga levinud. Bussi maksimaalne kiirus ulatus 65 km/h.
1930. alguses sai sõnalõpp "stella" kõrgema kvaliteediga varustuse sünonüümiks. Vivastella oli unikaalne auto, mis tänu klassikalistele joontele ja välisele tagasihoidlikkusele pälvis tunnustust nii tolleaegselt kodanluselt kui ka kuulsustelt. Tänu moodulkonstruktsioonile mahutas see kuni seitse inimest. Veluursisu ja salongi kaunistav kvaliteetne draperii pakkusid reisijatele erakordset mugavust. Elegantne Vivastella, oma tuntud viieharulise tähega radiaatorivõrel, oli kõige luksuslikum kuuesilindriline mudel Renault' tootevalikus.
Juvaquatre oli esimene täielikult terasest valmistatud kerega Renault' mudel. Elegantne ja kaasaegne Juvaquatre oli algselt saadaval neljaukselise sedaanina. Seda versiooni hindasid tagasihoidliku sissetulekuga perekonnad, kes nüüd said viiekesi mugavalt reisida ning isegi jalgu sirutada! Peale II maailmasõda arendati Juvaquatre tarbesõidukiks ning seda hakkasid kasutama kaupmehed, ametnikud ja käsitöölised. Tänu madalale kütusekulule ja heale manööverdusvõimele, mis muutsid juhtimise lihtsaks ja meeldivaks, võisid ostjad ette võtta pikki sõite, et tarnida kaupu oma klientidele.
Peale II maailmasõda algas aeg, kus prantslased taas teele asusid. See oli aeg kui 4 CV sai vabaduse auto sümboliks. Seda hindasid nii töölised, poepidajad kui ka sportlased ning see võitis populaarsust kõigi sotsiaalsete gruppide ning kõigi generatsioonide hulgas. Selle hüüdlause: “4 ust, 4 istekohta, 4 hobujõudu (piltlikult)” kirjeldas lühidalt selle populaarsuse põhjust - tänu lamedale põrandale ja taga asuvale mootorile oli see väga ruumikas. Lihtne ja kena 4 CV andis sõjajärgsel ajal suure panuse autonduse levikusse. Tänu uue tootmisprotsessi juurutamisele ulatusid selle müüginumbrid üle miljoni eksemplari ning said osaks rahvusliku autonduse pärandist.
Colorale oli kahtlemata Renault' esimene maastur ning moodsa autoajaloo sümbol. See töökindel, ruumikas ja funktsionaalne auto oli võimeline sõitma igal pinnasel ning teenima käsitöölisi, kaupmehi ja farmereid. Selle kõrge kliirens ja kokkuklapitav astmelaud lihtsustasid laadimist. Colorale sobis kõikideks vajadusteks ning oli saadaval mitmes eri versioonis nagu "Preeria", takso, pikap või tendiga kastiauto.
Estafett oli Renault' esimene esiveoline mudel. Selle tarbesõiduki külgmine liuguks ja sile kaubaruumi põrand muutsid kauba peale- ja mahalaadimise imelihtsaks. Eenduva ninaosa puudumine parandas nähtavust ning tõstis turvalisust. Estafette oli saadaval mitmes kereversioonis, kohandatuna erinevate klientide vajadustele - alates jäätisemüügiautodest kuni autoelamuteni.
Renault 4 vahetas välja mudeli 4 CV. Sile põrand, kokkuklapitav tagaiste ja viies uks tegid sellest mitmekülgse auto, mis oli täis huvitavaid lahendusi. Autot, mille hüüdnimeks oli "blue jeans car", iseloomustas erakordne haarduvus. Selle hooldamist lihtsustas määrdepunktide eemaldamine ning suletud veeringluse kasutamine. Ülemaailmse edu saavutanud Renault 4 vastas oma aja nõuetele ning oli samaaegselt taskukohase hinnaga.
Amédée Gordini arendas 50-hobujõulist 1108 cm3 mootorit "Major" ning muutis selle võimsamaks. Ta varustas mootori poolkerakujuliste põlemiskambritega plokikaane ning kahe kahelõõrilise karburaatoriga, mis andsid selle võimsuseks 95 hj. Autot esitleti Pariisi autonäitusel oktoobris 1964. "La Gorde" - sinine valgete triipudega, teenis välja lugupidamise autospordi entusiastide hulgas. Samal aastal algas autoralli meistrivõistlus "Coupe Gordini", mis selle auto kultust veelgi tugevdas ning selle eeliseid muljetavaldava saavutuste nimekirjaga tõestas. Renault 8 Gordini aitas autosporti palju populaarsemaks muuta.
Renault 16 pakkus ostjatele hulgaliselt uuenduslikke lahendusi. See oli erakordselt mugav pikkadel sõitudel, tänu eriliselt pika käiguga vedrustusele ning pakkus peredele ka mahukat pakiruumi. Lisaks kahemahulise kere arhitektuurilisele avangardile - Renault 16 oli esimene sileda põrandaga luukpära - hindasid kliendid kõrgelt ka tipptasemel varustust, nagu esiuste elektrilised aknatõstukid, kesklukustus või automaatkäigukast. Pole ime, et 1965. aastal võitis see mudel ka aasta auto tiitli.
Mitmekülgne Renault 5 tundis end ühtviisi hästi nii linnatänavatel kui ka linnast väljas. See modernne auto lihtsustas ka noortel auto omamist. Tihti pere teiseks autoks ostetud Renault 5 oli praktiline ja turvaline. See mitmes versioonis saadaolev "superauto" võitis paljude klientide südamed nii Prantsusmaal kui ka mujal maailmas.
1975. aasta Genfi autonäitusel toimunud Renault 30 esitlusest kujunes tõeline tehnoloogiaüritus. See oli esimene masstootmises esiveoline auto, mille varustuses oli V6 mootor, roolivõimendi ja viies uks. Selle loomisel keskenduti turvalisusele läbi uuenduslike lahenduste: spetsiaalselt disainitud kere, mis enimlevinud kokkupõrgete korral reisijaid kaitses ning esi- ja tagaosa detailid, mis löögienergia absorbeerimiseks järk-järgult deformeerusid. Esitletud mudelil 30 TX oli rohkelt lisavarustust: veluurpolster, nahaga kaetud rool, kesklukustus, mis hõlmas ka tagaluugi ja kütusepaagi luugi ning süsteem Normalur koos kiirusepiiraja ja elektroonilise kiirusehoidiku funktsiooniga.
Frankfurdi autonäitusel 1981. aastal esitletud R9 täiendas Renault' mudelivalikut peamises Euroopa turusegmendis. See oli suunatud klientidele, kes otsisid universaalset ja mõõduka hinnaga pereautot. Renault 9 pani aluse tõeliselt globaalsele tootmispoliitikale. Olgugi, et see oli loodud Euroopa turule, tagas mõõdukas kütusekulu sellele peale teist naftakriisi veelgi suurema ja rahvusvahelisema edu. R9-t toodeti kõigis maailma regioonides, kaasa arvatud Renault Alliance nime all Ameerika Ühendriikides. 52 Euroopa autoajakirjanikku valisid Renault 9 aasta autoks 1982.
1984. aastal tõi Renault turule innovaatilise sõidukisegmendi - mahtuniversaal. See oli täiesti uus kontseptsioon, loodud "koos elamiseks" ning sai vabaajasõidukite sümboliks. Espace oli ideaalselt kohandatav tänu eemaldatavatele ja ümberpaigutatavatele eraldi istmetele ja see tõesti võimaldas koos reisida. Juhi kõrge isteasend, sile põrand ning salongi ruumikus pakkusid täiesti uut sõidumugavust. Tänu Espace'le sai Renault täita oma klientide unistused mugavast reisimisest. Tuginedes taolise kontseptsiooni edule, laiendas Renault seda ka oma teistele kompaktautodele, nagu Scénic ja Twingo.
1992. aastal olid kliendid võlutud selle kompaktse mahtuniversaali sõbralikust "smaili-ilmest", mis autodisaini standardeid murdis. Ümberpaigutatav tagumine liugiste pakkus suuremat salongipinda. Twingo oli lõbus ja praktiline, aga ka atraktiivne ja värviline. Kontseptsioon oli uuenduslik ja lihtne - üks mudel, üks mootor, üks hind ja palju erksaid värve.
Renault Scénic - autoajaloo esimene kompaktne mahtuniversaal - "adopteeriti" peredesse kohe peale selle turule tulekut aastal 1996. Aastaid oli see prantslaste lemmikauto, keda võlus selle ümberpaigutatavus, mahutavus ja selle pakutav sõidunauding. Mudeliga Scénic lõi Renault uue segmendi, mis üle Euroopa kiiresti hulgaliselt fänne leidis.
KUIDAS SAAME ABIKS OLLA?